Voejkenh

Vearten lij ånnetji vielie magijen åvteli. Dellie lin mystijen voejkenh mijjen veartanisnie. Dah jieliejin mijjen baalte.   Dïhte hijven onn’ohtje daejredh man bïjre jïh maam maahta gaavnedidh. Daesnie naaken dejstie.

 

Vittra

Dah unnebe mijjeste, jïh jåartam sjïdtehtehtieh. Vittra dan jielemem jeala seamma goh sïejhme almetje. Dah utnieh govsh, gaajhtsh, sïrvh jïh hierkieh. Govsh vååjnoeh goh veelkes vaeriegovsh. Dah jïjnje mielhkiem vedtieh. Jis nejpiem hajka vitterjuvren bijjelen dellie juvrem åådtje.

 

Vittra daamtaj stoerre gierkien nuelesne årroeminie jallh guelpien nuelesne staellesne jallh fievsesne (dellie dah desnie joe årroejin åvteli gåetiem bigki). Dah maehtieh aaj feabpoerisnie årrodh daelvien. Fuelhkie ektesne årroeminie jïh dah leah dan musikaaleles.

 

Skåajjeråe

Akte råe eejnegen vååjnoes oktegh. Daamtaj vuesehte goh stoerre, tjaebpies nïejte guhkies voepth jïh föörhkeden njaelmie, skåajjekruana vaarjoejgujmie. Skåajjeråe kaarrh eahtsa.

 

Norrlandesne skåajjeråe åtna bååvteres vueliekråahpem. Gaskesveerjesne dïhte riepiesïejpem åtna jïh Åarjelsveerjesne dïhte åtna guhpeme rudtjem jïh nollele almetjh tjaajanieh. Dellie tjuara varki jagkam marngedh dellie bååstide gåatan gaavnedh.

 

Skåajjeråe tjïrrebuelijh gååske gïeh åarajamme jïh vïjrijh viehkehte maam lyjhkoe vïjrh åadtjodh. Jis datne dov nommem sutnjien jeahtah dellie dïhte åådtje faamoem dov bïjre.

 

Tomte

Tomte lea ohtje gobpe kraevies vaarjoejgujmie jïh rööpses tjohpe, mij staellesne jïh fievsesne orre. Mubpie nomme lea gaerteneråe. Jis buerie bïevsterisnie dellie dïhte gaertenen juvrh håksa, jis ij maahta dejtie skaaredh.

 

Daajra dov lea tomte fievsesne jis juvrh murriedieh jïh desnie raajnes jïh sööpeme. Maahta aaj gaavnedh baarkaldahkh hierkien voeptesne aereden. Tomtebaarkaldahkh hierkien voeptesne ij edtjh loevenidh dellie maam akt båajhtoeh deahpede.

 

Maahta gïerve årrodh tomtem åadtjodh vuejnedh. Dïhte jïjjesne barka, biejjieguakesne dellie tomte sjædta goh myövhkes lårhvoem.

 

Ij edtjh suejnielaaroeh jallh vetsmiesaalvoeh giesien döömedh juktie tomte suejniem daarpesje lïegkedidh jïh vetsmieh edtja byöpmedidh.

 

 

Bjæra

Bjæra lea ohtje kraevies nårretje mij jårra jïh mielhkiem ohtsedidh. Dïhte kraanan fievsese jårra, njamma mielhkiem govsijste jïh bååstide gåatan viht jårra jïh mielhkiem tjullie sov aajhteren mielhkiebæhtose. Bjæran sjïere lihtiem mij oksen duekesne pråvhka årrodh jïh fealloem bijj’bielesne mesnie bjæra maahta bæjjese jårredh. Bjæra maahta gaajhkem skååffedh mohte ij saalmegærjah.

 

Jis sæjhta bjæram dabpanidh, maahta doelteme tjaetsiem dan nïlle gurkedh. Jis sæjhta daejrieh gie bjæran aajhtere lea edtja bjæran bajhkem bueledh kroessegeajnosne duarstan jïjjen gosse skeerije-aske. Dållem dorje uktsie ovmessie såarhth moerijste. Dellie aajhtere båata roehten jïh sæjhta bjæran bajhkem dålleste kroehkedh.

 

 

Darjoeh dov jïjtje bjæram

 

Ingredienserh:

 

9 ovmessie såarhth laejkieh dorjeme 9 ovmessieh såarhth voeptijste.

9 tjirrh 9 ovmessie såarhth moerijste

baetsemh gærhkoebeallojste

1 oblaate maam tjulleme

skyllemevijne

3 trahpenassh vïrreste

 

 

Edtja dam darjodh saunesne golme duarstajïjjine.

 

Butnieh dusnie dah uktsie ovmessie laejkieh dejstie uktsie ovmessie voeptijste. Gårroeh laejkiem dej uktsie ovmessie tjïrrebæhtoej bïjre.

 

Bleenth baetsemh gærhkoebeallojste jïh oblaatem, maam tjulleme skyllemisnie.

 

Minngemes duarstaiehkeden gurkh skyllemevijnem nårrose.

Dan mænngan tjoehph saejriem garrah ohtjesoermese. Gåajhkohth golme trahpenassh nårrose jïh lohkh daam:

“Jis datne munnjien jåartesne gïesh jïh roehtesth, edtjem mannem dutnjien vöölehtjisnie bueledh.”

 

Hajkh dan mænngan nårroem dov garrahåelkien bijjelen.

Dellie bjæra jieledem åådtje jïh gihtjie:

“Maam galkem giesedh?”

 

Vaestedh dellie maam vaajtelh, v.g.:

“Vuastam jïh mielhkiem jïh gaajhkem maam maahtah vaeltedh!”

 

 

 

Varsnöölhke jallh varbeere

(var båata baakoste verr, båarasåbpoe baakoe ålma, almetje)
 

Ångermanlandesne lij Varbeere sïejhmebe enn Varsnöölhkh. Dïhte lij dan gaavhtan mijjen luvnie lij stoerre aajtoe juvride lij beere, ij snöölhke. Beere lij aaj aejlies juvre saemiej luvnie jïh meehti jïjnje magihken voeth utnedh. Varbeere lij almetji mij maahta beerese jorkesidh, jis sæjhta jallh jis ij sïjhth.

 

Sjædta varbeerem tråallavoeten tjïrrh. Maahtah gujht jïjtje jorkesidh jallh kaanne naan mubpie almetje dam dutnjien hajka.