Gööleme

Almetjh eejnegen mearoegaedtien luvlelen vualkeme gööledh. Gööleme lij bielie jïjtjebïerkenimmeste, gaskem jeatjah gïetedimmine guktie bïerkenin, jallh lij åejviebaalhka.

 

 

Maajhgööleme

Mearoegaadtan Ångermanlanden luvlelen gellie tjuetiej jaepiej mietie aaj göölijh gaajhkede lehkeste böötin. Maajhgöölijh gïeh gueliejgujmie åesiestin. Dah strömmingh göölin jïh dam doekin. Dïhte lij ajve staaren borgarh gïeh åadtjoejin åesiestidh. Maajhgöölijh lin daamhtaj borgarh gaskesveerjen staarijste. Jeenjemesh böötin Gävleste, dïhte dan gaavhtan mijjieh dejtie daelie gohtjebe Gävlegöölijh. Maajhgöölemen bööremes tïjje lij 1600- jïh 1700-låhkojne. Gïjren doekoe dah dej vïnhtside tsaekiejin jïh göölemesijjide siglin jïh dusnie årroejin goske tjaktjesjuevnjede. Dellie dah bååstide dej hïejmestaaride vöölkin vïnhtsh dïeves guelijste. Guktie guelieh edtjin giesien bïerkenin dellie dah dejtie såålhtedh jallh såvroejin. Jis guelieh såvrodh sjædta suvreströmmingh. 

 

Vualkojne noerhtese abpe fuelhkiem dåeriedi. Gaajhkem buektiejin mah meehtin ussjedidh galkin giesien daarpesjidh, aaj gaajhtsh. Gaajhtsh leah nuktehtje juvrh mah gåatoeminie sååline bïerkenin, jïh dejstie aajhterh mielhkiem jïh vuastam åadtjoejin. Dïhte stuerebe vïnhtse mij vualkosne nuhtjin gellie göölijh ektesne eekin. Naakenh baajin vïnhtsem giesien mietie tjåadtjodh men mubpieh fovresjimmie- jïh åesiestimmievualkojne darjoejin jïh dej lin åestijh gaajhkene lehkesne Betniemearoen jïh Luvliejaevrien bïjre.

 

1800-låhkoen mietie sjïdti sååline jorkesimmiem. Maajhgööliji låhkoe ånnani jïh sjïdti jienebh giesiegööleme båantah lïhkesdajveste gïeh göölemesijjine årroejin. Dan mænngan sjïdtin jienebh jienebh tjïrkesårrojh sååline. Dah gïeh såålide juhtiejin eeremasth ellieslaanten mearoegaedtiesåaknijste jïh dah båajhtoeh jieledetsiehkieh utniejin. Dah såålide juhtiejin jïh håhkesjin tsiehkieh galkin buaranidh.

Göölemesijjieh

Mearoegaedtesne gååvnesieh jïjnjh göölemesijjieh: sijjieh gusnie evtemes giesien göölijefuelhkieh årroejin. Sijjieh gusnie suajah jïh hijven iemie sïelkedahke gusnie hijven sealkedh jïh sijjie gåetide, gööleme- jïh viermiegïetedæmman jïh nuepie sjædtoeh sjïdtehtehtedh. Sïejhme göölemesijjieh dah gåetieh lïhkes. Staarhvoen mietie mearoebuvrieh vïedtje-vïedtjesne jïh gåatetji bijjene voektenjh  tjåadtjoeji. Voektenje lea gåabph viermieh gævnjodh dejtie geelkedh jïh gejhkedh. Sijjiem sjïehtedamme dïsse maam daesnie göölemisnie darjoeh.