Faamoe tjaetsesne jïh gullie skåajjesne

Jeanoeh jïh johkh leah åålegh vihkeles orreme. Dejtie nuhtjesovveme geajnojne vïnhtside jïh slearrajde.  Dïhte lea jïjnjh energijem fuersies tjaetsesne. Dïhte energije goerne-gåetiem böövsi gusnie goernh jaavvojde milnji. Tjaetsiefaamoe lea masjijnh böövseme mah lijnem deemtjin, guktie dam meehtin laejkide butnedh. Lijnelaejkijste tyjjem jïh tjaebpies dealoeh veevin. Båantah lijnem doekin Stuahkan jïh Uppsalese. Beetnegi åvteste meehtin båantah åestedh lyksem goh dågkah, prïhtjh, sidenh jïh sïlpedïrregh.

 

Gosse edtjin moereïebnh darjodh dellie daelvien moerh tjoehpin jïh tjaetsiefaamoen dejtie saakevierhkesne sååkesjin. Dan mænngan moereïebnide jeanojde jïh johkide bïejin jïh dellie dejtie mearoegaedtesne tjöönghkin. Gosse dåavamasjijnh böötin idtjin saakh tjoerh jeanoej jïh johki baalte. Dellie lij buerebe dïmperh tjaetsien mietie seedtedh mearoegaadtan.  

Gaskoeh 1800-låhkoen dellie jïjnjh ïebnh daarpesjin abpe Europesne. Dellie dan soe jïjnjh saakevïerhkh bigkin Norrlaanten mearoegaedtesne. Debpene mij daelie lea Orrestaaren tjïelte lin medtie 16 dåavaböövseme saakevïerhkh jaepien 1900! Almetjh Värmlandeste jïh Dalarneste böötin juktie sïjhtin saakevïerhkine barkedh. Gellie noerh mah idtjin åadtjoeh barkoem båantagaertieninie barkoem ohtsedin saakevïerhkine. Naan dejstie saakevierhkebarkijistie lin ihkuve barkoem åådtjeme jïh åadtjoejin barkijegåetine årrodh mearan mubpieh lissine barkin jïh åadtjoejin tjïehtjelem leejjedh gusnie joe gellie årroejin. Dïhte lij jïjnjh maanah gïeh saakevïerhkine barkin. Dah lin vihkeles saakesne jïh dej baalhka lij vihkeles fuelhkien ekonomijesne.