Sámit

Orrestaare gielda lea oassi Ruoŧas, muhto maiddái oassi Sámis. Sápmi lea olles nuorta oassi Davvikalohtas, ruošša Guoládatnjárgga rájis lullin gitta ruoŧa landskápii Dalarna oarján. Sámit leat maiddái okta máilmmi eamiálbmogiin. Eamiálbmogat leat dat olmmošjoavkkut mat leat eallán ovtta báikkis, ja sis leat iežaset kultuvrrat ja gielat.

 

Sámiid čadnojuvvojit boazodollui. Odne dušše 10 % ruoŧa sámiin barget bohccuiguin ja historjjálaččat buohkat eai leat dahkan dan. Muhto boazu lea leamaš sámiid deháleamos gáldu sisbohtui. Álggus čuvvo gottiid johtimiid duoddariid ja mearrarittu gaskkas ja dasto álge doallat lojes bohccuid. Ovtta áiggis galge sámit máksit vearus stáhtii bohccuid namas. Vai dan galge máhttit dahkat ferteje háhkat ain eambbo bohccuid.

 

Guktii jagis johte olles ealuin ja veagain vumiin mat ledje lahka rittu ja duoddariid gaskkas. Johtolat máhtii leat 40 miilla. Ain odne johtet bohccot gaskkal duoddara ja meahci, muhto odne olles veahka ii dárbbaš lea das mielde.

 

 

 

Sámifáldi

1600 jagiin, dalle go sámit álge máksit vearu guliiguin ja bohccuiguin ovdal go náhkiiguin, oaččui stáhta iežas ealuid. Ledje sierra sámifálddit mat hoitájedje daid. 

 

Suohkansápmi

Suohkansámit háhke ealáhusas suohkanis dan bokte ahte njuvve, gáske ja njazzo heasttaid, muhto maiddái bussáid ja beatnagiid. Dávjá ledje sii maiddái čeahpes veaddeduojárat ja sii ráhkadedje goriid ja nuohtebáttiid. Dalle go boanddaid tabu heasttaid njuovvat jávkkai de šadde ollugat sis duojárat ja 1800 jagiid loahpas jávke suohkansámit.

 

Vuovddit

Vuovddihis leai unna eloš mas ledje moadde vuođgŋinbohcco. Vuođgŋinbohccot fillejedje gottiid lusas. 1800 jagiid gaskamuttus gávdnojedje ain gottit. Vuovddiha váldoealáhus leai guolásteapmi ja bivdu. Muhton áiggiid ledje bohccot veaiddalasas , ja muhtimiin čohkkejedje daid, ovdamearkka dihte dalle go daid bohče.