Dá moadde čilgehusa volymaide, mihtuide ja deattuide ja moadde eará doaba.

Alna (maŋŋá 1609)= 59,38 cm. Ovdal dán áiggi orui alna Mälaris ja Östergötalándda leat 56 cm ja Västegötalánddas 64 cm.

Ankor = 39,25 lihter

Girji  = 24 biehki čállinbábir. 20 girji = 1 risa

Senter = 100 skålpundda = 42,5 gilo

Decker (däcker) = 10 biehki. Mihttu náhkiide ja duljiide.

Dusin = 12 biehki

Salla  = 1,78 mehtara; muorramihttu máhtii lea gaskal 3 ja 5,65 m³

Fárpal = 157 lihtera

Njealjahat  = lávttas sáltejuvvon gálvvut.

12 kánna = 31,4 lihtera, goike gálvvut 4 kappa= 18,3 lihtera. Oarje- ja davviruoŧa gávdnui skäppenjealahat = 7 lihter. Närkes ja Västmanlánddas = ¼ fárpal = 8 kappa = 36,6 lihtera

Juolgi  = 0,2969 m = ½ aln. Ovdalaš áiggis ii lean fásta.

Grossa = 12 dusina = 144 biehki

Jungfru = ¼ kvartera = 8,2 cl

Kanna = 2,6 lihtera; ovdal 1600-jagiid ½ dl eambbo

Kast = 4 biehki. 20 kast = 1 val

kubikjuolgi = 10 kanna = 26,17 lihtera

Kvarter = 0,325 lihtera

Guorbmi = vearrugeatnegahtton guorbmi čađas, muoras, málmmas dahje eará, nannejuvvon árvvu mielde

Lispunda = 8 ½ gilo

Lod = 13,16 g. 1600-jagiin nugo gávppašandeaddu 13,28 g

Leasta = 12-13 fárpala; spannmåla = 12 skeppunda. Gálvvuin mat vihkkejuvvojit = 12 skeppunda; sálttiid birra= 12 fárpala (unnitleasta), 16 dahje 18 fárpala (stuoritleasta). Maŋŋil  (1500-jagiid) = 24 fárpala luovus fievrrideamis

Marka = álggus 205-210 g muhto maŋŋá 425 g; go oaivvilda ruovda- ja veaikedeattu de lea 340-375 g. Marka silba ja golli leai álo 205-210 g. Marka gákkis = 96 alnna

Markpunda = lispunda 6,8 gilos

Miila = 10689 m. Smålánddalaš miila = 7,5 km; västgötamiila = 13 km (muhtimin 20 km). Dalarnis ja Suomas 5-6 km

Orta = 4,25 g. Volymadeaddun seamma go jungfru

Vuoksáoaivi , Volymamihttu= 90 kanna, namalassin 236 lihttara, muhto ruksesviinna importtas máhttá leat 225 lihttara

Punda = lispunda

Fanaspunda  = dávjá 170 gilo. Ruovddis ja veaikkis geavahedje 5 sierra deaddovuogádaga gaskkal 136 ja 194,5 gilo. 1 fanaspunda = 20 lispunda à 20 skålpunda

Skålpunda = 425 g = 32 loda

Skäppa (1700-1800-loguin) = ¼ fárpal 36,6 lihtera (fásta måla 41,2 lihtera). Oarjeruoŧas 27 ½ lihtera ja ovdal jagi 1665 24,8 lihtera

Spanna = ½ fárpal = 28 kanna = 73,5 lihtera

Stavrumma = 216 juolggi³. Mihttu muoraide

Stopa = ½ kanna = 4 kvartera = 1,3 lihter

Biehkki (láđis) = 15 mehtara (bombul/ silki), 30 mehtara (lärfta/ ullu)

Styver = 1 evrre silbbas; maŋŋá jagi 1776 = 1/6 skilling

Dimpar  = 40 biehki, náhkiide

Tjoga = 20 biehki

Dumá = 2,47 cm (verdumá) = 2,97 cm (decimaldumá)

Fárpal =reivdá geavaheami mielde, o.m.d. guollái ja vuollagii = 125,6 lihtera; vudjii = 16 punda, spannmålas = 142-165 lihtera.

Fárppal golli, rehkenastindoaba = 100 000 daler silbaruđa (1700 jagiin njiejai árvu, danne go doaba čuovui sedelinflášuvnna).

Val = 20 kast à 4 st (sallit, ja eará), 1 kast = 4 biehki

Åm = 144 lihtera (viidna); máhttá goit leat 157 lihtera