Astoáigi

Dálá áiggi lea diet astoáigi oalle guovddážis. Muhtumiid mielas lea dehálaš jođihit iešguđet lágán doaimmaid ja máhttá šaddat nu ahte astoáiggi doaimmat šaddet oassin min identitehtas, muitala geat mii leat ja makkár jovkui mii gullat. Ovdalaš áiggis rádji gaskkal barggu ja astoáiggi ii lean nu čielggas. Dus máhtte leat olle ollu doaimmaid maid fertejit bargat dan beaivvi, muhtumiid vissis áiggis, nugo gusaid bohčit, ja earáid máhttet bargat vaikko goasse dan beaivvis, nugo luoddut muoraid. Dáid bargguid gaskkas leai liiba stoahkat veaháš, ja muhtomin máhtte maiddái bidjat stoahkama barggu sisa.

 

Don várra dovddat olbmo gii astoáiggis lihko snihkket, goarrut dahje bivdit. Dat leat ovdamearkkat dasa maid ovdal ledje dárbbašlaččat barggut, muhto mat odne eambbo gullet astoáigái (dieđusge leat dát muhton olbmuid bargu). Go šattai eahket ja olgobarggut ledje dahkkon de čohkkájedje dollagáddái, dola čuovggas divvu reaidduid, dugŋe biktasiid dahje ráhkadedje ođđa. Seammás soamis máhtii máinnastit dahje jitnosit lohkat oasáža soames girjjis.

 

Sotnabeaivvi ii galgan bargat, vuoiŋŋastanbeaivvi galggai atnit árvvus. Go doalle boanddaviesu de goit leat muhton bargguid maid fertii bargat. Ovdamearkka dihte suitet lihtariid. Muhto geahččaledje garvit bargguid nu ollu go vejolaš. Olle ráves olbmot gal háliidedje vuoiŋŋastit, muhto mánát háliidedje stoahkat. Sotnabeaivvi galggai maiddái mannat girkus.

Stohkosat

Mánát stohke ja fantaserejedje, odne dat lea diehttevašvuohta ja lea dehálaš mánáide beassat stoahkat. Muhto nu ii leat álo leamaš. Eanaš ruovttuin leai dehálaš ahte mánát veahkehedje birgemis. Máhtii leat diehttevaš oassi dálu beaivválaš bargguin dahje máhtii leat bargu soames eará báikkis. Muhto dalle go leai liiba de dieđusge stohke.

 

Stohke rollastohkosiid, huksejedje fantasiija máilmmiid, dahkaludde leat soames eará, seammá láhkái go odne dahket. Rollastohkosiid sisdoallu dalle leai dego odne lea, maid sii oidne, vásihedje ja gulle. Dalle eai lean zombiijat mat oaguhedje mánáid, muhto truollat. Reaidduid stoahkamiidda lea álki háhkat dahkaluddama bokte. Sákkaš máhttá leat vaikko mii, jus dan dáhttu. Muorrabihttá máhttá šaddat máilmmi fiinna njuorat dohkáš, moadde geađggi máhttet šaddat šloahttan, dalle nugo dálá áiggi.

Stoahkangávnnit

Ii leat dábálaš ahte leat nu ollu stoahkangávnnit ja dávvirat. 1900 jagiid áiggi dát leat čađat lassánan. Leat álo gávdnon earuhusat mat leamaš gitta das man jábálaš veahka leai. Veagain main leai ollu ruhta leat mánáin leamaš eambbo ja bures ovdánahtton stoahkangávnnit.

 

1800 jagiin ja ovdal daid ráhkadedje eanaš olbmot maid ieža dárbbašedje. Maiddái stoahkangávnniid. Soames ráves olmmoš dahje boarrásit oarbbis máhtii duddjot gávnni unnit mánáide.

Nils

Nils bargá sahádagas guhtta beaivvi vahkus. Sotnabeaivvi sus lea astoáigi ja dalle sus lea liiba bargat dakkáriid masa liiko. Dálvet son liiko čuoigat dahje luistet ruvddiiguin maid ieš lea ráhkadan. Geasi áiggi son ja su olbmát dávjá vuojadit.

 

Mark

Mark juogada áiggis skuvlla ja gávpeviesu gaskkas. Nu dávjá go lea vejolaš son stoahká eará mánáiguin gáhta alde.

 

Maria

Marias lea muhton astoáigi. Go son lea nuoramus orbbežiid gaskkas son ii dárbbaš leat veahkkin dálus nu dávjá. Muhto dieđusge sus leat barggut skuvlla olggobealde maid ferte čađahit. Maria lea maiddái oahpahallame čuojahit piano.

 

Elin

Elin lea easkaláhkai álgán dálu botninbiigán. Gal son stoahká muhtomin eará dálu mánáiguin, muhto son ii leat riekta sajáiduvvan dán ođđa báikkái. Son áibbaša ruoktot.

 

Theresia

Go Theresia veahka johtá oalle dávjá su beaivvit eai leat ovttalágánat. Muhtimin sus leat ollu barggut ja muhtimin fas viehka joavdelas. Son lea čeahppi bidjat johtui stuorit stohkosiid maidda buohkat máhttet searvat.

 

Lars-Anders

Lars-Anders beaivvit gollet dasa ahte čuvodit ráves olbmuid ja veahkehit dalle go máhttá, garvit leahkime ovddas dalle go dasa lea dárbu ja dasto stoagadit dalle go heive.